Jevgeni Bokarjov

Jevgeni Bokarjov (vene keeles Евгений Алексеевич Бокарёв; 25. veebruar (vkj 12. veebruar) 1904 Sredni Jegorlõki küla, Stavropoli kubermang (tänapäeval Rostovi oblast) – 11. märts 1971 Moskva) oli vene keeleteadlane, dagestani keelte spetsialist ja esperantoloog.

1925. aastal lõpetas ta Rostovi Ülikooli ja töötas seejärel õpetajana.

Alates 1931. aastast töötas Bokarjov Dagestani Pedagoogilises Instituudis, kandidaadidissertatsiooni kaitses 1937. aastal. Aastatel 1941–1946 teenis Balti laevastikus. Alates 1956. aastast osales Nõukogude Liidu esperantoliikumises.

Alates 1946. aastast töötas ta vanemteadurina NSV Liidu Teaduste Akadeemia Keele ja Mõtlemise Instituudis (Институт языка и мышления АН СССР), alates 1950. aastast NSV Liidu Teaduste Akadeemia Keeleteaduse Instituudis. Lisaks oli ta aastatel 1952–1955 ajakirja Voprossõ Jazõkoznanija vastutav sekretär.

Teosed

• "Цезские (дидойские) языки Дагестана" (1959)
• "Младописьменные языки народов СССР" (1959)
• "О соотношении синхронного анализа и исторического изучения языков" (1960)
• "Русско-эсперантский словарь" (1966)
• "Эсперанто-русский словарь" (1974, 1982)
• "Сравнительно-историческая фонетика восточнокавказских языков" (1981)